Laupäevane meeleolu

Laupäev, 19. aprill.

Alustuseks, Kikul on täna sünnipäev - seega siis ÕNNE! Tore, et sündisid ja värki:)

Kell on neli. Valmistumine peoks. Tegelikult mul ei ole aimugi, millega ma peole lähen või kuidas üldse sinna saan (situatsioon: pidu üle kümne kildi linnapiirist, isiklik sõiduvahend ei liigu, pole siiani võtnud vaevaks uurida, keda peale minu veel kutsuti/kes minemas). Niisiis, tuleb varsti Mändjala poole sammuma hakata:D

Veel siis - seltsimees Ats otsustas nädala sees juuksed maha ajada, nüüd nudi. Teist korda elus lõigati mulle soeng, mis ei olegi niiväga hull. See juuksur tuleb meelde jätta.
Ma ei suutnud oma õnne uskuda kolmapäeval juuksurisalongist välja astudes ja iseennast vaateaknalt silmitsedes. Ma ei näinudki välja, nagu oleksin just tulnud Ametikooli esimese kursuse juuksuriõpilaste kääride alt. Tunne oli kuidagi... Salliv. Juuksurluse suhtes:P
Põlguse-meetri näidik langes juukseinimeste osakonnas 10 pealt 9.8 peale.

Aaaa... Ja veel. Endised 20 Starmani poolt pakutavat telekanalit asendusid neljapäeval pea 70 kanaliga. Kus nüüd on vaatamist. Tegelikult teleka ette eriti ei jõua, endiselt vaatan ainult paari akanlit - hommikul MTV-d, et muusikat oleks, õhtutel-öödel, kui rohkem aega, vaatan Eesti kanaleid ja kõik. Niisiis pole nende 70 kanaliga erilist peale hakata. Aga hea teada, et mul on võimalus valida.

Igatahes, praeguseks piisab.
Kirjutamiseni,

Ats

1. aprill

Täna viskas aprillinaljadest üle. Totaalselt. Enne, kui ma esimest nalja kuulda jõudsin. Tähendab - pange põlema oma ebavaimukas huumor. Kui sa nalja teha ei oska, ära püüa. Või kui sa ei lepi sellega ja ikka teed oma nalju edasi, siis ära oota ebahumoorika nalja peale teeseldud naerupahvakuid. Mõttetus.

Jep, olen sapiseks muutunud - vanurid pidavatki selliseks minema.

Tegelikult on elu endiselt hea - lihtsalt viimastel päevadel pole näpp klahve puutunud muuks otstarbeks, kui soigumiseks. Varsti võtan positiivsemad noodid.

Ahjaa, nädalavahetuse esinemised läksid hästi. Draamateater, siit ma tulen!


Hamlet