Kopp ees. Magada tahaks... Mingi paar päeva järjest.
Eile käisin üht Saaremaist bändi küsitlemas - vähemalt algselt oli selline plaan. Pühapäeva keskpäeval Kuivastusse jõudes leidsin eest ühe tõsiselt alko järgi lõhnava lõbusas tujus mehe ja kaks bändikaaslast, kes esimest natukene häbenevat paistsid. Väga lõbus oli - poolteise tunni jooksul sain ma ainult jauramist linti, ka kõik asjalikud vastused teiste bändlaste poolt jäid solisti vahelelõugamise tõttu kasutuskõlbmatuteks. Palju õnne!
Täna pean uuesti proovima, seekord telefoni teel, sest kõige asjalikum eile kohalolnud kolmest läks mandrile ära. Absoluutselt ei tahaks enam neist meestest midagi kuulda. Ka pungivennad võiksid asjalikud olla. Vähemalt vahel.
Viimane korralikult magatud öö jääb veebruari algusesse - tunnen, et kaua enam ei suuda. Aga pole nagu midagi parata. Iga päev on kohustused ees. Ainus (kirjade järgi) vaba päev nädalas on laupäev, seegi ei kujune üldjuhul vabaks. UND!
Kõik