Pühapäev. Pühapäev tööl.
Täna hommikul tegin avastuse - kell 09:45 hakkas äratuskell laulma. Vaidlus äratuskellaga teemal "pühapäeval on inimesel õigus kauem magada". Pilt selgineb, saan aru, et räägin äratuskellaga. Jumal tänatud, et ma üksi magan - muidu oleks vist päris häbi. Kümme minutit mõtet "nüüd ärkan...nüüd kohe...no nüüd...nüüd ikka", kuni lõpuks enam midagi üle ei jää - peab ärkama. Kell on 09:55. Duši all käidud, kell näitab 10:18 (toimus pisike maadlus purunenud duššiotsikuga, seega võttis kogu protsess mehised 20 minti). Lähen kuivan natukene. Kell näitab 10:34. "Ilusti jõuab mingi 11 paiku tööle," mõtlen omaette. Löön mina arvuti lahti - kell on 11:38. Hmm...tund on kadunud - paanika. Twilight zone. Ei, siiski mitte Twilight, kella tuli keerata öösel. Seega jõuab Ats tööle alles peale 12 ning see kvalifitseerub surmapattude alla.
Ma olen siiralt veendunud, et kella-keeramise protsess (seda eriti kell kolm öösel) on järjekordne unetute penskarite salasepitsus noorte ja vihaste (ning uniste) vastu. Penskarid, urrr...
Ats
No comments:
Post a Comment