Täna hommikul juhiti mu tähelepanu Õhtuleht.ee-s ilmunud artiklile, milles väideti äsjaolnud inglise keele eksamit liiga raske olevat. Lugedes kommentaare ma saan aru, miks see raske on – kui isegi emakeeles kirjutamine probleeme valmistab, mida siis võõrkeelest tahta. Üle viskas see, kui ma kohtasin seda uudist veel Postimees.ee-s ning seejärel epl.ee-s. Ühes rohkem idiootseid kommentaare kui teises. "Nii raske! Miks nii raske? Ei oska ju! Keelt valdan perfektselt, aga seda ei osanud" jaaniiedasi. Rääkimata kommidest stiilis "sõber räägib inglise keelt emakeelena, tema ka ei osanud". No andke andeks, kallid abituriendid, aga teiesugused lambad tuleks ühiskonnast eraldada. Teate, mis täiesti tavalise lolluse juures kõige häirivam on? See, et te ise ei saa aru, kui kuradi lambad te olete.
Mina tegin ka inglise keele eksamit. Suuline läks perfektselt. Kirjalikus osas tegin mõned vead sisse. Tegin need vead omast lollusest. Tunnistan seda, tean – pole perfektne. Kuid tean ka seda, et valdan keelt kordades paremini, kui ükskõik milline ajou-nigga-wazzuuuup purssiv kodukootud räpikunn või kaubanduskeskuses mõne Enrique Iglesiast meenutava tüübiga jutule saada üritav nätsu näriv blondiin. Aga ma ei ülbitse sellega, et ma neist üle olen. Sest sel pole mõtet. Ma loen inglisekeelset kirjandust, ma harin ja täiendan ennast igal võimalusel, ma kasutan keelt pea igapäevasel tasandil, ükskõik, kas enda lõbuks või vajaduse sunnil. Ma teen seda enda nimel, mitte selleks, et kellelegi muljet avaldada.
Aga teema juurde tagasi – no ei olnud see eksam nii raske. Kuulamisülesanded, kirjutamisülesanded ja lugemisülesanded. Kui sa ei suuda eristada VÄGA KAUGEL TAUSTAL olevat rahvasuminat ja ESIPLAANIL olevat inglisekeelset normaalkiirusel kõnelevat inimest, siis anna veelkord andeks, aga sa oled lammas. Mitte sellepärast ei ole lammas, et sa keelt ei tunne. Sellepärast oled lammas, et sa valisid inglise keele eksami teadmises, et sa keelt ei tunne. Sama jutt kehtib ka kõige muu kohta. Eksam ongi selleks, et sinu oskusi ja taset hinnata. Näha, mida sa õppida (mitte pähe tuupida vaid justnimelt õppida) oled suutnud.
Aamen
3 comments:
Üks kirumise argumente oli ka vist see, et kuna eelmisel aastal oli eksam ilge kirves, siis sel aastal oodati kerget. Tuli aga pea sama raske. Tough luck, suck it up ma ütleks.
Jah, kõik olid terve aasta õnnelikud - meil tuleb kerge eksam. Nüüd, kui eksam oli veel raskem kui eelmine aasta, aga siiski, keeleoskajale mitte midagi võimatut, hakkasid kõik nutma. Riigieksamid ei peagi olema nii lihtsad, et kõik saaks kaheksa-üheksakümne ringi, riigieksamite eesmärk on targemad välja sõeluda ja iga gümnaasiumilõpetaja peaks suutma kakskümmend punkti saada. Kipun arvama, et need, kes kobisesid valjult raske eksami üle, on need samad värdjad, kes nädalaid pärast tulemuste kättesaamist nutavad igale vastutulijale, et nende 98 punkti on nii vähe, et ei teagi, mis nüüd eluga peale hakata...
Kipun arvama, et need mehed-naised ei skoori kuidagi 98 punkti.
Post a Comment