Nädal GC-st. Hevinäpud siiani kõrgel õhus. Green oli ülikõva! Hoolimata sellest, et ma alguses 6 tundi mööda Eestit seiklesin ja seetõttu esimesest päevast ilma jäin. Tegelikult päris päevast pole ilma jäänud, jõudsin kolmveerand 12 õigesse kohta, kell 12 läks lavale Paradise Lost. Paradise oli natukene alla ootuste, aga ikkagi suht tasemel.
Ja kujutad ette, isegi Audi ei vedanud mind alt. Eh...alguses oli probleemne, jättis mind kahekümne meetri kaugusele koduhoovist, pidin sõbra järgi kutsuma, et kütust saada - seetõttu sain Kurest minema alles 17.20 (praam Kuivastust lahkus 18.00). Soovitud tulemuse (praami peale jõudmine) saavutasin Kurest Kuivastusse sõites keskmise kiirusega 130 km/h. Rekordiks sai 160km/h. Kui kellelgi tuleb siinkohal pähe paar manitsussõna, siis hoia endale. Ma tean piisavalt palju kiiruse mõjudest ja olen tundnud neid rängalt omal nahal. Mõtlematu on viimane sõna, mida minu kohta kasutada. Väga hästi mõtlen ja rohkem, kui enamus autojuhte Eesti teedel.
Igatahes praamile ma jõudsin kaheminutilise ajavaruga, broneeringust erilist kasu polnud, aga peale sain vähemalt.
Mandril uued seiklused - kuidagi ma suutsin Rakvere asemel välja jõuda Keila-Joale, Jumal teab, kuidas see võimalik on. Ühel hetkel leidsin eest valed sildid ja paaritunnise hilinemisega võtsin suuna Rakvere poole. Tee peal oleksin teinud veel päris korraliku avarii, sest mingi tont seisis teeäärsel parkimisalal (paremal pool teed), tuled suunatud minu poole (parim nali - kui mina võtsin maha täistuled, tegi seda ka tema... Järelikult oli välistatud ka see, et juht oleks autost eemal viibinud ja unstanud tuled peale). Kuna Audil on ülikehvad tuled - eriti sellel isendil, mille roolis mina olin, sättisin ma oma suuna vastutulevate autode järgi. Selle parkimisgeeniuse süül oleksin ma korralikult metsa lasknud, kui õigel ajal poleks tundnud ratta all veidrat pinnast. Täistuled peale ja oh üllatust - ees on mets. Kui sel hetkel oleks kurikas pagassis vedelenud, oleks see parklas seisja kõva noomituse saanud. Möödasõites vahtis mulle vastu kamp vahtralehega tattnokki, keegi neist ei näinud läbi minu pilgu välja vanem, kui 16. Maha tuleks lasta sellised lambad. Autokool ei anna teile tasuta Liikluseeskirju kohvitopsialusteks vaid lugemiseks.
Nagu juba öeldud 23.45 Rockveres, õhtu tähe nägin ära - see peamine.
Teine päev läks oluliselt rajumalt. House Of Games pettis lootusi, kõvasti. Solisti mitte ainult kohatu vaid ka ebanaljakas anekdoot viis juba peale esimest laulu mõtted lamba peale. Lauluga "24" (üks parimatest lauludest pundil) asja parandati, aga mitte piisavalt. ikkagi tundusid mehed sel õhtul algajatasemel rokiwannabed.
Suurim üllataja Mustasch. mehed olid kokku pannud mitte ainult vägeva performance'i vaid näha oli ka ülimat energiat ja mis peamine - esinemistahet. Suurem osa bändidest tundus laval olevat pealesunnitult - kuidas sa moshid sellise rämpsu saatel, kui solist-lõugaja ise ka oma sõnu ei usu. See selleks, elagu Mustasch, nende plaat tuleb hankida. Kindlalt.
Ats
No comments:
Post a Comment