Reede poollõuna.

Endiselt elus... Teen usinasti tööd, et kallitel lehitsejatel oleks, mida lugeda.

Juba hommikul ärkasin suure naeratusega näol, sellisega, mida näeb ka seljatagant. See on sellepärast, et täna...tän on 21. detsember, mis tähendab, et täna saab avapaugu Green Christmas. Sinna olen ka mina teel, kohe kui tööpäev läbi. Juba täna kesköösel tõstan ma oma hevinäiduki kõrgele ja viibutan seda Paradise Lost' hingestatud helide poole. Pilet sai hangitud juba novembri alguses, sellest ajast saati seisnud kindlalt ja turvaliselt pildiraami küljes. Sinna koguneb igast nodi - seal on suviseid kontserdipileteid, kondoome, visiitkaarte ja kõike. See on peaaegu altar, püha igatahes.

Aga tagasi GC juurde - Mida veel võiks hing ihata enne vaikset jõulu, kui üht korralikku rokipidu? Ei midagi. Täna hingame Paradise Lost' nimel, Homme astub meie ette kõikvõimas omamaabänd House Of Games. See on Valhalla.
Ahjaa, et ära ei unuks - autorentijad on nõmedad. Üks jobu arvas, et ma tundun kuidagi liiga noor auto rentimiseks. Peale mõningast jutuajamist (vaid verbaalsel moel) ta siiski soostus mulle auto andma, nagu eelnevalt kokku oli lepitud telefonitsi. Ja mida krdit, auto on täielik käkk. 1,8-se mootoriga Audi 80... Edasiminek täielik null, kütusekulu see-eest Hummeri oma. Ma tean Audi ja MB needust (aeglased kuid võimsad), aga see on naljanumber. 0-100 km/h viie minutiga või nii. Halleluuja. Sellega ma Rakverre ei jõua (arvestades stardipaigaks Kuressaaret olen ma mäel, kui Kuivastusse selle risuga saan).

Praegu kõik, järgmised kirjed tulevad millalgi.
Häid pühi, inimesed.
Siiralt,
Ats