15.jaanuar

Reede.

Ma valisin hea aja haigestumiseks - nädalalõpu. Momendil näitab kell 18:03, leban teki all ja lasen haigest peast läbi kõiki ülesandeid, mis lähitulevikus ees ootavad. Uuuuuuuhh.

Mõtlesin, et pole enam ammu kirjutanud, saab parandatud siis seegi viga.

Viimaste päevad jooksul on mind tõsiselt häirima hakanud poeskäik. Inimestel on mingi probleem. Poodlemine (toidupoest räägin) sujub niikaua, kuni ma võtan platsi sisse kassajärjekorras. No midavärki, miks krdi pärast ronib mulle külje alla alati: a)haisev parmatt b)nätsuga mängiv tibi või c)togiv vanamutt (võimalik, et haiseb natukene). Olgu parmatist ma saan üle, haisegu, kui taha - proovin teises suunas hingata. Tibi-teema on puhtalt isiklik mittesallivus sellise eluvormi suhtes. Aga need vanamutid, kes kassajärjekorras minu taga seisavad ei tunne mingit piiri - iga paari sekundi tagant tunnen, kuidas midagi sõidab vastu mind, tagumikupiirkonda. Väga ebameeldiv tunne. Vaatan taha, üllatunud vanamutike vaatab mulle otsa ja sõidab uuesti oma käruga sisse. Astun sammu edasi, tuleb järgi - uuesti togima. Otsustasin kolmapäeval sammu tagasi astuda ja mutile kärru käia, niisama pulli pärast - ehk saab asjast aru. Ega ei saanud küll, torises selle üle, et ma ei oskavat käia. Nomida. Oleks see siis sellega piirdunud, ei. Jõuan kassani, hakkan maksma ja nagu ruumi oleks vähe, tuleb tema VAHETULT minu kõrvale ja hakkab mu rahakotti kaema. Sõna otseses mõttes vahtis mu rahakotis olevat, kui ma müüjalt raha tagasi ootasin. Ega vähe ei ärrita. Põlema see muti. Üldse tuleks pensiokad kuhugi eraldi saarele kupatada... Tsivilisatsioonist eemale. Mõni lahe iga-pühapäev-pannkooki-ja-kirsimorssi-vanaema võiks hädapärast jääda. Kuni ta haisema ei ja oma bingo-õhtut kellelegi peale suruma ei hakka.



Kui juba teema sinna läks, oli kord juhus, kus üks parm tahtis minuga kakelda poejärjekorras. Tuleb mees minu poole (seisan mina järjekorras), 3 bocki näpus ja astub sirgelt minu ja eesolija vahele trügima. Oma positsioon minu ees saavutatud, asub rõõmsalt kassat ootama. Ma informeerisin teda asjaolust, et tegu ei ole rivi lõpuga, mille peale mees leidis, et tema oli enne seal, aga pidi lihtsalt minema paari õlle järele. Rahulikult proovisin talle selgitada, et sellisel juhul võtab ta koha sisse rivi tagaotsas, mille peale tema arvas, et ma üritan tüli norida ja soovitas mul mitte nii viisakalt vait olla. Ilmselt ta ei arvestanud faktiga, et keegi võib talle vastu astuda, sest kui sai tutvustatud talle olukorda - ta kas võtab koha sisse rivi lõpus või nende õllepudelitega poest välja ei jaluta (mul ei olnud just parim päev selja taga ja tõesti ei olnud tahtmist lasta kellelgi endale sel hetkel pähe astuda) - ta siiski paistis leebuvat. Lontis vihase näoga minema sealt. Pärast nägin teda poe kõrval pingil midagi ägedalt seletamas oma semudele. Tervise mõttes ei hakanud lähedale ronima uurimaks, mis tal öelda on.
Parmatid ahju!

(jah, ma tean, et see post sai eriti seosetu, aga toon vabanduseks haige pea)


Ats